Täna sain ma reaalse
D-vitamiinisüsti. Hommikul andsin lessonit ühele perekonnale. Kui tagasi
sõitsin, siis hakkas mul oma viiekihise riietusega jube palav- ilm oli lihtsalt
imeline. Kuna kõik oli rahulik, siis vahetasin riided millegi suvisema vastu ja
võtsin suuna summiti poole. Kuna lumi juba kahaneb päris kiiresti, siis pidin
korralikult 20 minutit kõndima, ennem kui sain raja peale. Suusk kohe üldse ei
libisenud ja jube palav oli. Ega pole ammu suusa peal olnud ka niiviisi, seega
päris korralik katsumus oli üles saada, aga see oli taaskord seda väärt.
T-särgi peal ja veel oli palav ka! Nägin poisse ka oma grupiga. See on lihtsalt
uskumatu. Tahaks, et saaksin sellist vaadet kogu aeg nautida kui tuju tuleb.
Ilmad tunduvad üha kevadisemaks
minema. Kas lõpp hakkabki juba lähenema!? Paar nädalat veel ja ongi minek.
Reisiplaane peaks tegema hakkama, mõtteid on, aga paigas pole hetkel veel mitte
midagi. Süda ihkab põhja poole, et saaks korralikku suve ka natuke nautida.
Olen otsustanud, ka maratonile mitte minna, tervis ei luba kahjuks. Mis seal ikka, teinekord ;)
| Blood orange |
(14.august)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar