22.august

Neljapäeva õhtul võtsime kätte ja läksime Annela ja Jossiga Timbertop’i mäe otsa. Kuna Jossil oli see plaan juba ammu olnud ja ta otsis igat võimalust, et sinna üles saada ning kuna see mägi jääb täpselt meile tee peale ja me iga päev näeme seda, siis miks ka mitte ühineda ja minna sinna. Päev ka soosis, kuna auto oli puhtalt meie päralt. Mäkke üles oli 1,8km ja lootsime päikeseloojanguks seal olla, et kerge jooksuga paneme. Ega se lihtne polnud, ikka mäest üles ju . Kahjuks väga õigeks ajaks ei jõudnud, aga vaade oli siiski imeline. Olin alguses selle mäe suhtes vägagi skeptiline, sest see ei paistnud mitte midagi erilist, aga 1200m on ikka kõrgel küll ja mäest ülesminek oli ka väga ilus.

Bambi

Siim ja Vahur läksid neljapäeval ka Falls Creek’i võistlema. Vahur sai teise koha ja Siim seitsmenda. See oli sprindivõistlus, mis oli kõigest 300m pikk. Esikoha sai austraallane, kes käis ka olümpial.

Reede hommikul tööle sõites tabas meid ebaõnn. Nimelt ühel hetkel tundsime, et mitte miski pole õige ja teeääres selgus, et meil on katkine rehv. 

Annelal pidi kell pool 9 juba olema lesson, aga ilmselgelt ta sinna ei jõudnudki. Mingi mees tuli appi ja Jossiga koos said nad selle vahetatud. Kohale jõudes polnud meie boss just mitte kõige õnnelikum. Annela kiirustas oma grupiga tundi, mille lõpuni oli kõigest tund aega. Varsti saabus Mansfield Primary School. Võtsin Annela grupi üle ja mõtlesin, et mis seal ikka. Lumepiir on ka meil juba väga kaugele liikunud. Umbes 3-4km kaugusel TBJ-st. Annela aga jõudis selle ajaga ka meie juurde ja ma olin kui extra instruktor. Kuna päev ei tõetanud tulla tihe ja Joss jäi nkn alla, siis mõtlesin, et naudin ka natuke ja olen koos gruppidega üleval. Kui märkasin ühel Jossi mingi perekonnaga, siis otsustasin igaks juhuks alla tagasi minna. Mine tea, äkki on abi vaja. See oli VÄGA õige otsus, hire oli saapaid ja suuski ja keppe puupüsti täis. Barb jooksis ringi ja ei teadnud, mida teha. Näost oli näha kui õnnelik ta oli mind nähes. Samamoodi ka Craig, ta oli nii mossis kui uue laadungi keppidega tuli ja mind nähes tal silmad kohe särasid, et jess sa oled siin, kuidas sa siia said. Oma asjadega jõudsin täpselt Primary Shcooli ajaks valmis ja oligi päev läbi. Lõpetasime selle kella poole kolme ajal ühise lasanje lunch’ga. Winne- ski patroli mees lõbustas meid ka kohaliku pilli mängimisega- didgeridoo. Päris huvitav oli. Poistel oli aeg hakata jälle Falls Creek’i poole minema, et valmistuda Kangaroo Hoppet’ks. Annela pidi nad alla viima, sest nende auto oli seal. Järsku ühel hetkel tuleb Craig veel mornima näoga kui tal päeval- seesamune rehv läks katki, mis hommikul. 2 rehvi ühe päevaga. Polnud midagi teha kui koju ära minna. Kõik asjad jäid seal hetkel laiali.

Täna meil Annelaga sweet potatoe õhtu ehk girls night. Poisse pole. Jehuuu!!!

(22.august)