12.august

Eluke läheb nagu ikka. Vaikselt.

Eile sain endale pärastlõunal ühe grupi, kellega mässata. Phoenix Collegue. 7 õpilast + 2 stuffi. Kuna meil lumega pole enam väga kiita, siis Craig viib gruppe traktori järel oleva suuuure käruga üles King Saddlesse. Lumeolud on ka viimasel ajal maru jäised. Anyways keegi neid polnud ennem suusatanud, mõtlesin, et mis seal ikka saame kuidagi ikka Razerbock hut'ini minna, see ju põhiliselt ülesmäge, aga juba esimese paari sammu järel sain aru, et pole mõtet sellega jamada. Neil olid suured seljakotid ja tasakaal puudus täiesti. Võtsime suusad kätte ja kõndisime hut'ini. Hea oleks olnud practise slope'il teha esimesed harjutused, aga kõik kohad olid lihtsalt teisi gruppe täis. Mulle väga see Razerbock hut ei meeldi, pole harjunud seal tunde läbi viima, aga pidi hakkama saama. Paar poissi said päris hästi hakkama, aga kaks tüdrukut väga mitte. Juba teadsin ette, et täna tuleb raske päev. Esmaspäeva õhtul kasutasime ka Vahuri ja Joosepi võidupiletit ja läksime Bullerile jõusaali. Päris korralik koht oli ja hea vaheldus oli. Öö oli meil päris külm, mul nii kahju nendest gruppidest, kaasa arvatud minu Fööniksi grupist, kes öösel telkides magas + veel Jossist, kes oli overnight'is. 

Täna hommikul läksin poole üheteistkümneks hutti ja alustasime teekonda Cricket Pitchi. Oijah, põhimõtteliselt kolm poissi sain korralikult suusatama, tüdrukud jonnisid rohkem ja teised kaks poissi olid enamvähem. Ilm oli ülikena, mu viis kihti riideid vähenesid Cricketis kohe kõvasti. Lagipäike reaalselt, D-vitamiiiini saiii, jee. Cricketis mängisime käsipalli ja tegime teatevõistlust, mis neile meeldis rohkem kui niisama suusatamine. Hakkasime harjutama ka uuesti laskumist, aga seal sain ma ise rohkem haiget kui mu harjutavad lapsed. Nimelt, ma ei märganud, kui üks poiss mäest üles minnes libises mulle täpselt otsa ja me kõik kukkusime ja ma suutsin ilmselgelt kukkuda täpselt suusakandi peale oma põlvega. Aiii kui valus, aga kuna ma olen ju instruktor, siis tuleb kõik ilusa naeratusega ära kannatada. Ehk pole hullu midagi. Sain ju hambad ristis tagasigi suusatatud, seega, küll homme juba kõik korras. Ega polnudki rohkem midagi kui tagasi. Reaalselt olen ma väga uhke nende kolme poisi üle, kes ilusti lõpuni koos minuga suusatasid. Väga tublid! Selle grupiga sai ka siis ühele poole. 

Jõudsime väga vara koju, pole ammu nii vara saanud... Saab vara tuttu minna!