Kogu lennureis läks plaanipäraselt.
Helsinki-Hong-Kong-Melbourne. Deklareering ja kõik sujus hästi ja Barb oli
meil vastas ka. *Vaata enne paremale ja siis vasakule. Autod sõidavad ju teisel
pool. Autosse istudes oli juba imelik. Joss otsis, et kus pedaalid on, nagu ise
hakkaks sõitma. Loodus on suht omapärane, erinev ikka Eesti loodusest. Palju on
näha metsatulekahjudest kannatada saanud puid, mis jälle üritavad ellu ärgata.
2009 aastal oli väga suur ja ulatuslik metsatulekahju Victoria osariigis. Peale
kahe tunnist sõitu jõudsime Mansfieldi. Kõige lähemal asuv väike linnake meile.
Tegime telefoninumbri ja pangakonto omale. Pangakaart tuleb ilmselgelt
rooooosa. *Pole mõtet autouksi ega toauksi kunagi lukustada, keegi nagunii et
võta midagi. Huvitav eksole!
Minu ettekujutus sellest kohast, kus elame on hoopis erinev,
nagu ka ilm. Ilm on kuskil 8 kraadi ringis aga ikka päris külm. Võib-olla annab võrrelda Eesti varajase karge
sügisega. Elame farmis. Kuked, kanad,
lehmad, koer. Asub suhteliselt lageda ala peal. Mägesid on ainult kagemalt
näha. Maja on pisike ja külmmmm. Ahjus peab tuli kogu aeg olemas olema, muidu
lihtsalt võid mõnest varbast ilma jääda. Hommikud pidid veel hullemad olema, et
teki alt, ei saagi püsti. Õnneks Barb hoolitses mu eest ja andis mulle hot
water bottle’i, et natuke soojem oleks. Küljesoojendaja mul ju kaugel kodus. Õhtul
valmistas Barb meile õhtusöögi, põhimõtteliselt Austraalia traditsioonilise-
lamba küljeluu. Ees ootab kohe ka tubli katsumus. Oleme kahe/kolmepäevasel
matkal 4-5 familyga üleval mäe otsas. Sisseelamine toimub nö käigu pealt. Saab
lõbus olema!
(3.juuli)
 |
| Soooome |
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar