reede, 11. juuli 2014

Ei oska ahju tuld teha!

Hommikul oli vaja jõuda ilusti pool 9ks tööle. No mis seal ikka, üles ja 10 minutiga alla eksole. Tegelikult oli see palju raskem kui üles minek. Mina, kes ma pole väga hea laskuja suuskadel, oli see ikka paras katsumus. Sadas nö jäidet ja kogu rajal oli nõme jääkate peal.  Eks ma vaikselt sahatades läksin ja alla jõudsin lõpuks. Täna oli selle siinoldud aja kõige rahulikum päev. Reaalselt mitte midagi polnud väga teha. Rahvast oli vähe. Olin ise terve päev ski hire’s kah, sain täitsa hakkama. Kassa oli lõpuks nullis ka, see teeb ka hea tunde, ju siis kassaaparaat hakkab käppa saama. Kuna olin terve päev sees tiksunud, siis ühel hetkel tuli Craig ja ütles, et mine suusatama. Liiguta ennast natuke. Jeeeeeeeeeee, ma ei ütle sellest ju kuidagi ära. Nkn olin plaaninud, et ehk teen õhtul ühe jooksutiiru. Sain teha ühe üle tunniajase sõidu normaaalses tempos. No nii hea oli! Tavaliselt on Jossil need suusatamise eelised ja ma olen ta ristinud lemmiklapseks, aga täna olin see mina. Tagasi tulles teatasid poisid, et nad lähevad üheks ööks veel Kämpima. Olin kade, aga teadsin, et ma rohkem ei lähe, väsimus tuli ikka peale ja tahaks pesta ja nädalavahetusel raudselt palju tööd. Samas eks nad saavad ka kiiremas tempos lasta ja las teevad oma meesteka.

Suuuuuuuusatann!!





King Saddle Shelter, üks kõige ligem varjualune, aga mitte hut



Practise slope, viin oma väikesed siia suusatamist õppima

Nüüd ma siin jaman sellega, et saaks tule alla aga no ei saa hakkama. Pole olnud ennem seda probleemi, aga praegu lihtsalt ei saa hakkama. Naljakas. Soojaveekott peab tänase öö päästma!

Üks asi on veel huvitav, mida olen ammu tahtnud kirjutada. Meie nimed! Mina olen põhiliselt siis Ava või Eva, Joosep on Joseph, juba ka ma ise kutsun vaikselt teda nii ja Siim on lihtsalt Sim. Alguses oli harjumatu, et kellest räägitakse, aga nüüd juba on kõrv päris ära harjunud.


Mulle hakkab nüüd juba ikka iga päevaga rohkem siin meeldima. Ma tunnen, kuidas ma naudin iga hetke siin. Täna üksi suusatades juba tundsin, et olen täpselt sellises kohas, mis on mulle mõeldud. Suusatamine, lapsed, nende aitamine, õpetamine, lumi. Samuti kõik inimesed on õnnelikud ja see teeb meele nii rõõmsaks. Ka see eilne matk oli väga tore ja päris lõbus oli. Tahaks kogu aeg seal mäe peal olla. Üle kõige tahaks muidugi selget ilma, et näeks kõiki teisi mägesid, aga kahjuks praegu on väga udune. Ehk kunagi varsti saab ka päikeseloojangut või tõusu seal nautida.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar