Hommik tuli täna väga vara. Tänaseks
oli broneeritud üks suusatund, aga mitte Austraalia mõttes tavaline, vaid Eesti
mõttes tavaline ehk päris xc-suuskadega lesson.
Kartsin väga, et pean minema seda andma, sest see ikka teistsugune kui
väikestele õpetada suuskadel kõndimist. Tüdruku nimi oli Lucy ja 14-aastane.
Üritasin kuidagi Joosepi kaela veeretada seda, aga ei õnnestunud. Seda enam, et
ise suusatasin nii ju ikka mingi pool aastat tagasi. Aga mida kardad kõige
rohkem, siis see juhtubki- pidin minema kell 11 tundi andma. Esiteks, niiiii
hea oli ise suusatada ÕIGESTI ja korraliku sammuga, nii palju kui seda teha
sain muidugi. Tund läks päris hästi. Paremini kui uskusin, vähemalt ise tundsin
tundi andes päris kindlalt. Tüdruk sai enamvähem pihta ka. Snowplough(sahk?) sai vähemalt selgeks ja kuidas peatuda
normaalselt. Ise oli ta ka lõpus päris rahul. Ülejäänud päev oli täiesti
uskumatult rahulik, väga vähe inimesi käis. Tänu sellele sai Craig tutvustada meile
ka natuke rohkem kogu olukorda. Ees ootab väga ilus juuli lõpp ja august. 1,5
nädala pärast lõppeb lastel koolivaheaeg ja koolid teevad oma bookinguid. Kõige rohkem oli ühel päeval
220 last oodata ja keskmiselt 150. See on ikka korralik arv!
Meie suusalaenutuses on paare
umbes 250 lapsele ja täiskasvanule, seega rohkem polekski võimalik. Natuke ka
suusalaenutusest: enamasti on võimalik laenutada Kahru ja Madshuse suuski. Need
pole siis meie tavalised suusad, vaid backcountry
suusad, mis on paksud, rasked ja keskel on sakk all. Meenutavad rohkem
mäesuuski. Saapad on ka sellised päevinäinud ja paksud. Veel on võimalik
laenutada Telemark suuski+saapaid. *Tobaggan-kelk. Miks ei võiks olla lihtsalt
sledge? Anyways, neid saab ka laenutada. Veel riided, räätsad jne. Kõik asjad
peab ilmselgelt kassaaparaati lööma, aga see on mõneti keeruline, ma hakkan
peaaegu asjale pihta saama. Õhtul õppisin veel kuidas ka kassat kinni panna.
Varsti saab asi endalgi käppa.
Proovin ka Austraalia elustikule
natuke pilku heita. *Väga tihti meie teel mäkke on kohata selliseid linde nagu layrebirds. Nad on lennuvõimetud linnud,
kes siis lihtsalt jooksevad. Nad on seetõttu ohustatud näiteks ka rebaste
poolt. Eriliseks teeb neid see, et nad suudavad meelde jätta mõne hääle ja siis
seda korrata. Marty rääkis, et oli kunagi matkamas, keset metsa, ja järsku
kuuleb traktori häält, samas kuskil lähedal pole ühtegi teed ega pole võimalik,
et kuskil mingi masin oleks. Lõpuks tuli välja et see oligi layrebird.
Tegelikult aga päeva sündmus oli
hommikul- esimene left hand driving.
Olgem ausad, see auto pole tüdrukute jaoks mõeldud. Kohe alguses panin natuke
kuhugi truupi tagurdades sisse, aga kuna selle peeglid on suht kehvad, siis no
ikka juhtub. Tegemist on siis sellise kastiga autoga, nagu läänefilmides
farmides ikka on. Käigukang kahtlane jne... Tegelikult sõit iseenesest hull
polnudki, poisid ka ei öelnud ühtegi halba sõna, winwin. Kui esimene auto ikka valelt poolt mööda läks siis oli creepy küll, aga põhimõtteliselt juba
niisama kõrval istudes olen äraharjunud teispidi liiklusega. Samuti suunatuled
käivad teiselt poolt, see ka natuke kahtlane. Siiski lasen poisid teinekord
rohkem rooli- jõuame kiiremini kohale.
Leidsin ka kaks tuttavat nägu Alpine News 2014.
(PS. Lisasin ka lõpuks postitustele pildid, osadel autoriõigus Joosepil)
.jpg)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar